Uni ja unenaod (estonii)

kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka

prohvetlust.

Nii kьsib Vдinдmцinen unehaldja Untamo kдest nхu, kus vхiks olla kadunud

tьtarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku

juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkдinen sцtta minna.

Ta naine Kyilikki aga rддgib oma hoiatavast unenдost:

,,Kьll see Kyllikki kхneles,

naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Дra sa mine sхdaje!

Nдgin unda ma magades,

sьgavasti suikudessa:

tuba kхik oli tulessa,

leeki suuri lхkateli

ьsna meie akna alla,

pдraseina peenderalla,

sддlta tuisahti tubaje,

kosena ьles kohades

pхrandalauasta lageje

akkenasta ukse kьlge."

Lemminkдinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.

Nдiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sхda,

kui aga vett, pьsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.

Tдhtsamate asjade puhul kьsiti jumalalt-loojalt arbuga nхu, seades

lepalaaste arbusхelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)

II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pдrast tema surma

sьnnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes

toob rahvale хnne.

III loos soovitab vanem vend pдrast Linda kadumist magama heita, et unes

saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nхu anda.

V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nдgi Kalevipoeg und:

,,Eite хitses noorel ilul, хitses kui mхrsja kambris, Naine noorik laua

taga Pulmapдeva pidudella

Kuju tuli kaugemalta

Eite istus Uku хues

хnnepдeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg

,,Hakkas ццsist unenдgu,

Lugu lдbi mхtlemaie;

Mхtles tunni, mхtles teise,

Siis aga nхnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka

telepaatilist unenдgu. Kalevipoeg

,,Дrkas unest ehmatades.

Kuri unenдo-kuju

hдdaohtu дhvardelles

vхitis mehe vдsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka

,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenдgu, mida ta nдgi

seitse nдdalat kestnud nхidusunes:

,,Eilse pдeva ilmutused

unenдona uuendati,

kirjuks kangaks kujutie

petispaelusse paelutie."

PUMPURSI ,,LДCPLESIS" (1888)

II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud

Lдcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et lддnest saabuvad vallutajad

ning et sajandite pдrast saavad lдtlased vabaks.

III loos ьtleb vхitluses Lдeplesisega jдnnijддnud eesti hiid Kalapьis, et

ta ema ennustanud rццvrььtlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab

Lдcplesist.

VI loos aimab Lдcplesise armastatu Laimdota halba rььtlist, kes hiljem

Lacplesise tapab.

ENDED

Ende all mхistan ennustatavale sьndmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle

pцhjuseks olevat sьndmust.

Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases"

ennustustark Kalchis Trooja langust kьmnen-dal aastal selle jдrgi, et madu

sццnud ohvrialtari alt дra ьheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud

siis kiviks.

Luurele lдinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutхusnud haigur

ennustas head.

Ьle Trooja sхjavдe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas

nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sхjalist

ebaedu.

Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste pддstmist ning Zeus andis jaatava

vastuse kхuekхmina nдol.

,,0dьsseia"

Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja

peigmeeste kohal vхitlevate kotkaste pхhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja

tapab peigmehed.

Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt ьle i d a poolt tulnud

kotkas, kььnte vahel suur valge hani ja mццdus neist paremalt. See tдhendas

ikka veel ilusa Helena seletust mццda Odysseuse saabumist ja peigmeeste

hukku.

Ennustaja Theoklymenosest lendas vхitluse ajal ьle paremalt poolt tulnud

kull, kel oli kььsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse

suguvцsale jддb saarel vхim.

Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ьlbetele

peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.

Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kхlas k х u ja jahujahvataja

ьtles, et olgu see sццming peigudel viimane.

Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas ьle vasemalt poolt

tulev kotkas, tuvi kььsis. See oli ettevхtmise nurjumise enne.

,,Vanem Edda"

,,Laulus Sigvцrdrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks

enneteks jдrgmisi.

Paremal pool lendab pigimust kaaren.

Eemal on nдha kaht kuulsusehimulist kerglast.

Kuuldub hundi ulgumist.

Kauguses on nдha sцrkivaid hunte.

H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg дra

lььakse.

,,Grццnlaste loos Atlist" tabavad Hцgnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui

nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil lдks paadi kiil pooleks;

katkesid rihmad ja tullid; randa jхudes ei kinnitatud laeva; vдrav

kriuksus, kui Hцgni virutas.

Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.

Herodotos kirjutab, et enne kui pдrslased vхtsid ette sхjakдigu Kreekasse

olnud Delose saarel maavдrin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:

,,Vхib-olla oli maavдrin mдrk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hдdasid

ilmutas."

Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.

— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda

plaksuga laulatussхrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei

mдrganud. Kolm nдdalat hiljem suri ta mees samal kuupдeval, mil neid oli

laulatatud.

— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Дkki

purunenud klaas nime kohalt ilma vдlise pхhjuseta. Kaheksa pдeva hiljem

suri V. rongiцnnetuse tagajдrjel.

— Ьhes seltskonnas tхstis keegi klaasi uue silla terviseks. Ьldiselt teati,

et sild on vilets, seetхttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette

lauale, kus see purunes. Sild purunes ьhe kuu pдrast, pхhjustades

inimohvreid.

Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lхhnade

endelisele tдhendusele.

Lхpuks veel ьhest antiikaja endest.

Kartaago vдejuht Hannibal pццrdus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast

tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev jдrgmist:

,,Hannibal oli juba oma merereisi lхpetamas. Lдhenedes Aafrika rannale,

kдskis ta ьhel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud

laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidдs ta seda halvaks

endeks ning kдskis kursi vцtta Lepstisesse ja randuda seal."

Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma vдejuht

Scipio purustas ta vдed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal

mьrgitas enda mхni aasta hiljem.

KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas vхiksid kхige rohkem

huvi pakkuda ьldtuntud nimed ja sьndmused.

Ьks esimesi keskaegseid teateid on ьhe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi

kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.

Kaliif nдinud unes enda poole sirutuvat kдtt, mis hoidis punakat mulda. Ta

kuulis hддlt, mis ьtles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hддl

kьsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."

Mхne aja pдrast lдinud Harun-ar-Ra?id Samarkandi ja Oxuse provintsi

ьlestхusu maha suruma. Tee viis lдbi Gruusia. Gruusias rдnnates jдi kaliif

haigeks. Muidugi peatuti. Kalьf kьsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus.

Nььd kдskinud kaliif ьhel teenril tuua nдha siinset mulda. Teener ulatanud

peoga nдha mulda, mis oli punaka varjundiga.

Mхne pдeva pдrast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.

Tьrgi sultan Murat 1 nдgi 1389. aastal ццl vastu 15. juunit enne serblaste

ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sхduri

kдe lдbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jдi ta ellu. Ent kui ta pдrast

lahingut koos vesiiriga vastase tapetud sцdureid vaatas, hьppas ьks haavatu

tema juurde ja tappis ta.

Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutьd-ruk Jeanne d'Arc

kodutalust, et kroonida kuningaks dofддn Charles ja juhtida sхjavдge

inglastevastases vabadussхjas. Oma plaanidest ei rддkinud ta kellelegi,

sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel

kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord pхhjalikult lдbi ja

ilmnes jдrgmist.

Tхepoolest oli isa ьht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne

seda nдgi isa unes, nagu oleks ta tьtar ,,lahkunud koos sхduritega".

Kui see tцepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tьtre

uputada.

Saksi kuurvьrst Friedrich III nдgi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a.

ьht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hдvitama Rooma. Uni olnud nii

erutav, et ta oli sel ццl kolm korda ьles дrganud.

Teatavasti lхi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud

teesi Wittenbergi kirikuuksele jдrgmisel pдeval, 31. oktoobril 1517.

Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pдrast

tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tхlkis Luther 1522. a. Uue

Testamendi saksa keelde.

Martin Lutheri naine Katharina nдgi kord unes kaht vххrast daami, kes tulid

ehtima pulmadeks nende tьtart Magdalenat. Peatselt nende tьtar suri.

Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nдgi ццl vastu 1559.

aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal

plaan minna rььtliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei lдheks vхi

vдhemalt turniirist isiklikult osa ei vцtaks. Kхik asjata! Turniiril sattus

kuningale piigikild silma ja mхne pдeva pдrast 40-aastane kuningas suri.

Prantsuse kuningas Henri III nдgi kolm pдeva enne oma surma unes, et kroon,

skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.

Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa lдbi.

liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat

iirlaste inglisevastast ьlestхusu, mis algas 1641. a.

Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riдgi 1610. a. unes, et

krooni ehted muutusid pдrliteks (tavaliselt tхlgendatakse neid pisaratena).

Ьks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.

See oli juba kolmanda Henri хnnetu surm jдrjest!

Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George

Villiersile ьtles 1628. a. ьks ta aadlikust sхber, et nдeb, nagu oleks

talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenхulane Fulton 3. augustil

1628.

Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud

Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel",

pдrast 1900. a.

Siis tulevat ,,imelikud pдevad: naised riietuvad meeste kombel,

kannavad pьkse, lхikavad juuksed дra ega hooli aust. Armastus sureb ja

abielu rikutakse. Vankrid sхidavad kхikjal ilma hobusteta ja inimmхte

kihutab silmapilgu vдltel lдbi ilmamaa... Inimesed kдivad ka vee all, isegi

magavad ja rддgivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kхrges хhus lдbi

pilvede."

Selle unenдo nдgija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine

Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenдgu sai aga ьldteatavaks, sest

see puudutas rootslaste-ga peetavat sхda. Uusaasta ццl vastu 1643. aastat

nдgi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ьmber Freiburgi linna.

Siis tuli aga linnast rььtel ja raius selle mххgaga lдbi. Sьmboolika oli

kхigile mхistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nдdala

pдrast Freiburg vabaneski.

Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, pхles дra ligi

kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle

kohta, et seda katastroofi nдgid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661.

a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.

See vхis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ьhele Kariibi mere saare

Martinique'i neiule rддkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema

tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie.

Ennustaja ьtles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sьnnib tal

kaks last. Mees ise on pдrit ьhelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas.

Siis see mees sureb traagiliselt.

Teine mees on ьlemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb

saarel хnnetuna.

Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais,

kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis

Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.

Kahe aasta pдrast sai Josephine'ist ьhe teise kindrali, Napoleon

Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine

saatus ja lхpp 1821. a. Saint Helena saarel on ьldtuntud. Muuseas oli

Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast

saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-

1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See

leidis aset 1809. aastal.

Tuntud prantsuse teadlane ja fьsiognomist Lavater oli korduvalt unes nдinud

ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vдgivaldsesse surma.

Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta

suri.

USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lхpu kohta mitu

parapsьhholoogilist elamust.

1861. aastal, esimesel ццl pдrast presidendiks valimist vaatas Lincoln

peeglisse ja nдgi seal oma normaalse peegelkujutise kхrval veel

vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lдhenevat katastroofi.

1865. a. mдrtsis, kuus nдdalat enne mхrva, nдgi ta und, millest rддkis

lдhedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha

ununeda."

Uni ise oli selline.

,,Mulle tundus, et mind ьmbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud

nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nдhtavasti tхusin voodist ja lдksin

alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jдllegi seesama kaeblik

nuuksumine, kuigi leinajaid polnud nдha.

Lдksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud

ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kхik ruumid olid valgustatud. Iga

asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nхnda

kurvastavad, nagu tahaks nende sьda lхhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud.

Mis vхis olla koige selle tдhendus, Otsustanud leida nii mьstiliste ja

vapustavate asjade pхhjuse, jдtkasin liikumist, kuni jхudsin Ida saali.

Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv ьllatus. Mu ees asus katafalk, millel

lebas suririietes laip. Selle ьmber seisid auvalves sхdurid. Seal seisis ka

hulk rahvast. Mхned vahtisid kaetud nдoga surnu poole, teised nutsid

haledasti.

,,Kes on Valgest Majast surnud?" kьsisin ьhe sхduri kдest.

,,President," vastas ta. ,,Ta mхrvati."

Siis jдrgnes rahvamassi vali halamine, mis дratas mi-nd unest.

Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ццl enam. Olen sellest masendatud

isegi nььd veel."

Ьks pдev enne oma mхrvamist nдgi Lincoln sellist und.

,,0lin paadiga sьgaval laial tugevavoolulisel jхel. Kukkusin paadist

jхkke."

Mхrvapдeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4.

veebruarist, цelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Hдrra! Midagi ebatavalist

juhtub ьsna pea!"

Ja saabuski saatuslik teatriхhtu (15. aprillil 1865), mil kхlasid surmavad

lasud.

On andmeid, et oma vдgivaldset surma nдgid ette ka presidendid J. Garfield

(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).

9. EESTI

Eesti prohvetitest on andmeid ьsna vдhe.

Oma raamatus ,,Eesti prohvet Jдrwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen

kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Pхhjasхja algul nдinud unes, et

Eesti langeb Vene vхimu alla. Algul kьll Raudpea (Kaarel XII) vхidab, aga

pдrast kaotab. Nii see ka lдks.

Ennustaja Jдrwe-Jaan sьndis Pдrnumaal Mihkli kihelkonnas Jдrve kьlas 16.

oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena

(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:

,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamдel maantee ддrde teivad pьsti, sidunud

lхngad teivaste vahele. Kьlataat lдinud mццda, kьsinud: ,,Jaan, mis nььd

teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nььd teen, tehakse edaspidi. Mхtte kдrmusel

rддgitakse kaugele!"

Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid pьsti seadnud ja цelnud, et tulevikus

saab sхbraga 1000 versta taha kхnelda.

Kord цelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest

koormaid vedama: vanker sхidab maanteel ilma hobuseta!

Vene-Jaapani sхja ja selle tulemuse ennustanud ta jдrgmiselt ette: ,,Kui

sild Kasari jхele ehitatakse, siis tuleb Venel sхda. Kui sillale pragu

sisse lццb, siis Vene kaotab."

Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sьndmusi.

Jaan цelnud, et tuleb aeg, kus mхisad pхlevad kui kььnlad, nii et teisel

pдeval saab tuhas kartuleid kьpsetada.

Vдidetavalt ennustanud Jдrwe-Jaan ette ka Esimest maailmasхda. ,,Kord

kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasхda. Tuleb suur verevalamine. 10-12

kuningat hakkavad teineteisega sхdima. Ka meie maale tuleb suur

verevalamine. Sхda tuleb Pдrnu poolt..."

Teine kord ьtelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:

,,Kui mu kдtetццd enam tarvis ei ole, tuleb sхda." 1914. a. tehtud uus tara

ja sхda algaski."

Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vдhenemist. Seda olevat ta teinud

jдrgmistes ьtlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui

lambaraudade pдrad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."

Lхpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jддb viimaks nii

vдikeseks, et kuningas ьlemise toa aknast oma riiki vхib дra nдha."

Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar

Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga?

Siin on veel ьks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi

kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.

Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasцda Tallinnas Lasnamдel

elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nдgemustest

jutustas ta tьtrele, kes need ьles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka

joonistas ta oma nдgemusi ьles, andes tьtrele nende kohta seletusi.

Mхningaid tдhtsamaid tдitunud ennustusi.

— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb

noor mees, kes pole kirikuхpetaja.

Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920.

aastal.

— Vagunid lendavad хhus. Ristitaolised kujundid lendavad хhus Tallinna

kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega

liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab vхtma

toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.

Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes",

seega ьheksa aastat enne seda, kui Nхukogude lennuvдgi 9. mдrtsil 1944

Tallinna pommitas.

10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga

Страницы: 1, 2, 3, 4, 5