ðåôåðàò áåñïëàòíî, êóðñîâûå ðàáîòû
 

Uni ja unenaod (estonii)

kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka

prohvetlust.

Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu, kus võiks olla kadunud

tütarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku

juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkäinen sötta minna.

Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost:

,,Küll see Kyllikki kõneles,

naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Ära sa mine sõdaje!

Nägin unda ma magades,

sügavasti suikudessa:

tuba kõik oli tulessa,

leeki suuri lõkateli

üsna meie akna alla,

päraseina peenderalla,

säälta tuisahti tubaje,

kosena üles kohades

põrandalauasta lageje

akkenasta ukse külge."

Lemminkäinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.

Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sõda,

kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.

Tähtsamate asjade puhul küsiti jumalalt-loojalt arbuga nõu, seades

lepalaaste arbusõelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)

II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pärast tema surma

sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes

toob rahvale õnne.

III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist magama heita, et unes

saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda.

V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und:

,,Eite õitses noorel ilul, õitses kui mõrsja kambris, Naine noorik laua

taga Pulmapäeva pidudella

Kuju tuli kaugemalta

Eite istus Uku õues

õnnepäeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg

,,Hakkas öösist unenägu,

Lugu läbi mõtlemaie;

Mõtles tunni, mõtles teise,

Siis aga nõnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka

telepaatilist unenägu. Kalevipoeg

,,Ärkas unest ehmatades.

Kuri unenäo-kuju

hädaohtu ähvardelles

võitis mehe väsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka

,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenägu, mida ta nägi

seitse nädalat kestnud nõidusunes:

,,Eilse päeva ilmutused

unenäona uuendati,

kirjuks kangaks kujutie

petispaelusse paelutie."

PUMPURSI ,,LÄCPLESIS" (1888)

II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud

Läcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et läänest saabuvad vallutajad

ning et sajandite pärast saavad lätlased vabaks.

III loos ütleb võitluses Läeplesisega jännijäänud eesti hiid Kalapüis, et

ta ema ennustanud röövrüütlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab

Läcplesist.

VI loos aimab Läcplesise armastatu Laimdota halba rüütlist, kes hiljem

Lacplesise tapab.

ENDED

Ende all mõistan ennustatavale sündmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle

pöhjuseks olevat sündmust.

Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases"

ennustustark Kalchis Trooja langust kümnen-dal aastal selle järgi, et madu

söönud ohvrialtari alt ära üheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud

siis kiviks.

Luurele läinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutõusnud haigur

ennustas head.

Üle Trooja sõjaväe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas

nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sõjalist

ebaedu.

Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste päästmist ning Zeus andis jaatava

vastuse kõuekõmina näol.

,,0düsseia"

Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja

peigmeeste kohal võitlevate kotkaste põhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja

tapab peigmehed.

Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt üle i d a poolt tulnud

kotkas, küünte vahel suur valge hani ja möödus neist paremalt. See tähendas

ikka veel ilusa Helena seletust mööda Odysseuse saabumist ja peigmeeste

hukku.

Ennustaja Theoklymenosest lendas võitluse ajal üle paremalt poolt tulnud

kull, kel oli küüsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse

suguvösale jääb saarel võim.

Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ülbetele

peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.

Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kõlas k õ u ja jahujahvataja

ütles, et olgu see sööming peigudel viimane.

Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas üle vasemalt poolt

tulev kotkas, tuvi küüsis. See oli ettevõtmise nurjumise enne.

,,Vanem Edda"

,,Laulus Sigvördrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks

enneteks järgmisi.

Paremal pool lendab pigimust kaaren.

Eemal on näha kaht kuulsusehimulist kerglast.

Kuuldub hundi ulgumist.

Kauguses on näha sörkivaid hunte.

H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg ära

lüüakse.

,,Gröönlaste loos Atlist" tabavad Högnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui

nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil läks paadi kiil pooleks;

katkesid rihmad ja tullid; randa jõudes ei kinnitatud laeva; värav

kriuksus, kui Högni virutas.

Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.

Herodotos kirjutab, et enne kui pärslased võtsid ette sõjakäigu Kreekasse

olnud Delose saarel maavärin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:

,,Võib-olla oli maavärin märk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hädasid

ilmutas."

Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.

— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda

plaksuga laulatussõrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei

märganud. Kolm nädalat hiljem suri ta mees samal kuupäeval, mil neid oli

laulatatud.

— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Äkki

purunenud klaas nime kohalt ilma välise põhjuseta. Kaheksa päeva hiljem

suri V. rongiönnetuse tagajärjel.

— Ühes seltskonnas tõstis keegi klaasi uue silla terviseks. Üldiselt teati,

et sild on vilets, seetõttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette

lauale, kus see purunes. Sild purunes ühe kuu pärast, põhjustades

inimohvreid.

Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lõhnade

endelisele tähendusele.

Lõpuks veel ühest antiikaja endest.

Kartaago väejuht Hannibal pöördus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast

tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev järgmist:

,,Hannibal oli juba oma merereisi lõpetamas. Lähenedes Aafrika rannale,

käskis ta ühel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud

laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidäs ta seda halvaks

endeks ning käskis kursi vötta Lepstisesse ja randuda seal."

Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma väejuht

Scipio purustas ta väed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal

mürgitas enda mõni aasta hiljem.

KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas võiksid kõige rohkem

huvi pakkuda üldtuntud nimed ja sündmused.

Üks esimesi keskaegseid teateid on ühe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi

kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.

Kaliif näinud unes enda poole sirutuvat kätt, mis hoidis punakat mulda. Ta

kuulis häält, mis ütles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hääl

küsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."

Mõne aja pärast läinud Harun-ar-Ra?id Samarkandi ja Oxuse provintsi

ülestõusu maha suruma. Tee viis läbi Gruusia. Gruusias rännates jäi kaliif

haigeks. Muidugi peatuti. Kalüf küsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus.

Nüüd käskinud kaliif ühel teenril tuua näha siinset mulda. Teener ulatanud

peoga näha mulda, mis oli punaka varjundiga.

Mõne päeva pärast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.

Türgi sultan Murat 1 nägi 1389. aastal ööl vastu 15. juunit enne serblaste

ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sõduri

käe läbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jäi ta ellu. Ent kui ta pärast

lahingut koos vesiiriga vastase tapetud södureid vaatas, hüppas üks haavatu

tema juurde ja tappis ta.

Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutüd-ruk Jeanne d'Arc

kodutalust, et kroonida kuningaks dofään Charles ja juhtida sõjaväge

inglastevastases vabadussõjas. Oma plaanidest ei rääkinud ta kellelegi,

sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel

kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord põhjalikult läbi ja

ilmnes järgmist.

Tõepoolest oli isa üht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne

seda nägi isa unes, nagu oleks ta tütar ,,lahkunud koos sõduritega".

Kui see töepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tütre

uputada.

Saksi kuurvürst Friedrich III nägi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a.

üht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hävitama Rooma. Uni olnud nii

erutav, et ta oli sel ööl kolm korda üles ärganud.

Teatavasti lõi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud

teesi Wittenbergi kirikuuksele järgmisel päeval, 31. oktoobril 1517.

Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pärast

tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tõlkis Luther 1522. a. Uue

Testamendi saksa keelde.

Martin Lutheri naine Katharina nägi kord unes kaht võõrast daami, kes tulid

ehtima pulmadeks nende tütart Magdalenat. Peatselt nende tütar suri.

Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nägi ööl vastu 1559.

aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal

plaan minna rüütliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei läheks või

vähemalt turniirist isiklikult osa ei vötaks. Kõik asjata! Turniiril sattus

kuningale piigikild silma ja mõne päeva pärast 40-aastane kuningas suri.

Prantsuse kuningas Henri III nägi kolm päeva enne oma surma unes, et kroon,

skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.

Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa läbi.

liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat

iirlaste inglisevastast ülestõusu, mis algas 1641. a.

Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riägi 1610. a. unes, et

krooni ehted muutusid pärliteks (tavaliselt tõlgendatakse neid pisaratena).

Üks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.

See oli juba kolmanda Henri õnnetu surm järjest!

Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George

Villiersile ütles 1628. a. üks ta aadlikust sõber, et näeb, nagu oleks

talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenõulane Fulton 3. augustil

1628.

Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud

Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel",

pärast 1900. a.

Siis tulevat ,,imelikud päevad: naised riietuvad meeste kombel,

kannavad pükse, lõikavad juuksed ära ega hooli aust. Armastus sureb ja

abielu rikutakse. Vankrid sõidavad kõikjal ilma hobusteta ja inimmõte

kihutab silmapilgu vältel läbi ilmamaa... Inimesed käivad ka vee all, isegi

magavad ja räägivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kõrges õhus läbi

pilvede."

Selle unenäo nägija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine

Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenägu sai aga üldteatavaks, sest

see puudutas rootslaste-ga peetavat sõda. Uusaasta ööl vastu 1643. aastat

nägi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ümber Freiburgi linna.

Siis tuli aga linnast rüütel ja raius selle mõõgaga läbi. Sümboolika oli

kõigile mõistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nädala

pärast Freiburg vabaneski.

Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, põles ära ligi

kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle

kohta, et seda katastroofi nägid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661.

a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.

See võis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ühele Kariibi mere saare

Martinique'i neiule rääkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema

tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie.

Ennustaja ütles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sünnib tal

kaks last. Mees ise on pärit ühelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas.

Siis see mees sureb traagiliselt.

Teine mees on ülemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb

saarel õnnetuna.

Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais,

kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis

Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.

Kahe aasta pärast sai Josephine'ist ühe teise kindrali, Napoleon

Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine

saatus ja lõpp 1821. a. Saint Helena saarel on üldtuntud. Muuseas oli

Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast

saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-

1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See

leidis aset 1809. aastal.

Tuntud prantsuse teadlane ja füsiognomist Lavater oli korduvalt unes näinud

ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vägivaldsesse surma.

Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta

suri.

USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lõpu kohta mitu

parapsühholoogilist elamust.

1861. aastal, esimesel ööl pärast presidendiks valimist vaatas Lincoln

peeglisse ja nägi seal oma normaalse peegelkujutise kõrval veel

vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lähenevat katastroofi.

1865. a. märtsis, kuus nädalat enne mõrva, nägi ta und, millest rääkis

lähedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha

ununeda."

Uni ise oli selline.

,,Mulle tundus, et mind ümbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud

nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nähtavasti tõusin voodist ja läksin

alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jällegi seesama kaeblik

nuuksumine, kuigi leinajaid polnud näha.

Läksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud

ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kõik ruumid olid valgustatud. Iga

asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nõnda

kurvastavad, nagu tahaks nende süda lõhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud.

Mis võis olla koige selle tähendus, Otsustanud leida nii müstiliste ja

vapustavate asjade põhjuse, jätkasin liikumist, kuni jõudsin Ida saali.

Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv üllatus. Mu ees asus katafalk, millel

lebas suririietes laip. Selle ümber seisid auvalves sõdurid. Seal seisis ka

hulk rahvast. Mõned vahtisid kaetud näoga surnu poole, teised nutsid

haledasti.

,,Kes on Valgest Majast surnud?" küsisin ühe sõduri käest.

,,President," vastas ta. ,,Ta mõrvati."

Siis järgnes rahvamassi vali halamine, mis äratas mi-nd unest.

Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ööl enam. Olen sellest masendatud

isegi nüüd veel."

Üks päev enne oma mõrvamist nägi Lincoln sellist und.

,,0lin paadiga sügaval laial tugevavoolulisel jõel. Kukkusin paadist

jõkke."

Mõrvapäeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4.

veebruarist, öelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Härra! Midagi ebatavalist

juhtub üsna pea!"

Ja saabuski saatuslik teatriõhtu (15. aprillil 1865), mil kõlasid surmavad

lasud.

On andmeid, et oma vägivaldset surma nägid ette ka presidendid J. Garfield

(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).

9. EESTI

Eesti prohvetitest on andmeid üsna vähe.

Oma raamatus ,,Eesti prohvet Järwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen

kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Põhjasõja algul näinud unes, et

Eesti langeb Vene võimu alla. Algul küll Raudpea (Kaarel XII) võidab, aga

pärast kaotab. Nii see ka läks.

Ennustaja Järwe-Jaan sündis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas Järve külas 16.

oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena

(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:

,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamäel maantee äärde teivad püsti, sidunud

lõngad teivaste vahele. Külataat läinud mööda, küsinud: ,,Jaan, mis nüüd

teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nüüd teen, tehakse edaspidi. Mõtte kärmusel

räägitakse kaugele!"

Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid püsti seadnud ja öelnud, et tulevikus

saab sõbraga 1000 versta taha kõnelda.

Kord öelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest

koormaid vedama: vanker sõidab maanteel ilma hobuseta!

Vene-Jaapani sõja ja selle tulemuse ennustanud ta järgmiselt ette: ,,Kui

sild Kasari jõele ehitatakse, siis tuleb Venel sõda. Kui sillale pragu

sisse lööb, siis Vene kaotab."

Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sündmusi.

Jaan öelnud, et tuleb aeg, kus mõisad põlevad kui küünlad, nii et teisel

päeval saab tuhas kartuleid küpsetada.

Väidetavalt ennustanud Järwe-Jaan ette ka Esimest maailmasõda. ,,Kord

kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasõda. Tuleb suur verevalamine. 10-12

kuningat hakkavad teineteisega sõdima. Ka meie maale tuleb suur

verevalamine. Sõda tuleb Pärnu poolt..."

Teine kord ütelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:

,,Kui mu kätetööd enam tarvis ei ole, tuleb sõda." 1914. a. tehtud uus tara

ja sõda algaski."

Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vähenemist. Seda olevat ta teinud

järgmistes ütlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui

lambaraudade pärad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."

Lõpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jääb viimaks nii

väikeseks, et kuningas ülemise toa aknast oma riiki võib ära näha."

Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar

Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga?

Siin on veel üks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi

kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.

Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasöda Tallinnas Lasnamäel

elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nägemustest

jutustas ta tütrele, kes need üles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka

joonistas ta oma nägemusi üles, andes tütrele nende kohta seletusi.

Mõningaid tähtsamaid täitunud ennustusi.

— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb

noor mees, kes pole kirikuõpetaja.

Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920.

aastal.

— Vagunid lendavad õhus. Ristitaolised kujundid lendavad õhus Tallinna

kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega

liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab võtma

toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.

Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes",

seega üheksa aastat enne seda, kui Nõukogude lennuvägi 9. märtsil 1944

Tallinna pommitas.

10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga

Ñòðàíèöû: 1, 2, 3, 4, 5


ÈÍÒÅÐÅÑÍÎÅ



© 2009 Âñå ïðàâà çàùèùåíû.