Uni ja unenaod (estonii)

,,Kui pagarite ьlevaataja (oli ka vangis koos keldriьlema ja Joosepiga —

I.S.) nдgi, et ta hдsti oli дra seletanud, siis ьtles ta Joosepi vastu:

,,Mina olen ka unes nдinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal.

Ja ьlema korvi sees oli kхiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sхid

seda korvist mu pea pealt дra."

Ja Joosep vaatas ja ьtles: ,,See on tema seletus: kolm feorvi on kolm

pдeva. Enne kui kolm pдeva mццda saab, vхtab vaarao su pea otsast дra ja

poob sind ьles puusse ja linnud sццvad su liha sinu pealt дra." Nii see ka

juhtus.

1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenдgu seletama:

,,Ja vaarao ьtles Joosepi vastu: ,,Mu unenдos oli nхnda see: vaata, ma

seisin jхe ддres. Ja vaata, jхest tхusid ьles seitse lehma, mis lihavad

liha poolest ja ilusad pealt nдha ja nemad sхid aasa peal.

Ja vaata, teist seitse lehma tхusid nende jдrel ьles, vдetimad ja vдga

pahad pealt nдha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kхige Egiptuse maal

sдherdusi pahu nдinud.

Ja lahjad pahad lehmad sхid need seitse esimest lihavat lehma дra. Ja nemad

said nende kхhtu ega olnud tunda, et nemad nende kхhtu saanud. Ja nende

nдgu oli paha, nхnda kui ennegi. Ja ma дrkasin ьles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jдtkab vaarao nхnda:

,,Pдrast nдgin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tхusid ьhest

kхrrest, tдied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest дra kхrvetatud pead

tхusid nende jдrel ьles.

Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead дra."

Jдrgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse

nдlja-aastat, kus kхik kogutud vili дra sььakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenдgu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on

Jumalast tхesti seatud ja et Jumal pea jхuah seda tegema."

Kohtumхistjate 7, 13-15.

On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitvдeosa ja rohkearvulise

Midjani sхjavдe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sхdurite

vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele ьht unenдgu ja ьtles:

,,Vaata, ma nдgin unes ja vaata, ьks kьpsetatud odraleib veeretas end

Midjanite leeri ja kui see telkidele kьlge sai, siis lхi ta neid, et nemad

maha langesid ja lхi alumise poole peale ja telgid olid maas."

Ja teine vastas ja ьtles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase

poja Kideoni mххk. Jumal on ta kдtte andnud Midjani rahva ja kхik leeri."

Ja see sьndis kui Kideon unenдo juttu kuulis ja selle seletust, siis

kummardas tema ja lдks tagasi lisraeli leeri ja ьtles: ,,Tхuske ьles, sest

Jehova on Midjani leeri teie kдtte andnud.""

Ja nii see sьndiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningas Nebukadnetsar nдgi und, aga Kaldea targad ei saanud seda

seletada, ning mддrati seetхttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ьhes nдgemises ццsel. Siis kiitis

Taniel taeva Jumalat.

Taniel lдinud ku'ninga juurde ja kхigepealt jutustanud talle vaid kuningale

teadaolnud unenдo:

,,Sina, kuningas, nдgid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju

oli suur ja tema au selgus oli vдga kallis, see seisis su kohal ja oli

hirmus pealt nдha.

Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta kдevarred hхbedast, tema kхht

ja puusad olid vasest. Tema sддred olid rauast, tema jalad olid muist

rauast, muist savist.

Sa nдgid, kui ьks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kдtega ja lхi kuju

tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki.

Siis pekseti rusuks ьhtlasi raud, savi, vask, hхbe ja kuld ja said дra

nхnda kui pхrm viljapeksu pхranda pealt ja tuul viis need дra ja neile ei

leitud ьhtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •maha lхi, sai suureks mдeks ja tдitis kхik maailma.

See on see unenдgu. Nььd tahame kuninga ette цelda, mis see tдhendab.

Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud

kuningriigi, vдe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu jдrel tхuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas

kuningriik, mis vasest, mis kхige maa ьle peab valitsema. Ja neljas

kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepдrast et raud kхik puruks

peksab ja vaeseks teeb. Nхnda peab see, otsegu raud, mis kхik asjad pihuks

lццb, rusuks peksma ja pihuks lццma.

Et sa aga oled nдinud jalad ja sхrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast

olevat, on see: see peab ьks lхhkilццdud kuningriik olema, aga raua tugevus

on seal sees, nхnda kui sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat.

Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa

kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.

Et sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad

end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jдд mitte teineteise kьlge

kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see хige seletus.

Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenдgu.

,,...ma nдgin ja vaata, ьks puu oli kesk maa peal ja ta kхrgus oli suur.

Suur oli puu ja jдme ja ta kхrgus ьletas taevast saadik ja see oli nдha

kхige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli

toidust kхigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid

linnud, mis taeva all ja kхik liha toitis ennast temast.

Ma nдgin oma pea nдgemiste seas oma voodi peal ja vaata, ьks pьha vahimees

tuli taevast maha.

Ta hььdis valjusti ja ьtles nхnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad,

puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis pхgenevad elajad tema

alt дra ja linnud ta okste pealt.

Дrge jдtke tema kдnd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni vдlja

rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale

osaks saama metsalistega.

Tema sьda peab saama muudetud, et see ei jдд inimeste sarnaseks ja

metsalise sьda peab temale antama ja seitse aega peavad tema ьle mццda

saama."

Jдrgnevalt seletab Taniel hirmuvдrinaga, et puu all tuleb mхelda kuningat

ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega"

metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kхigevдgevam on valitseja

inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."

Nii olevat aasta pдrast ka lдinud.

Tanieli 7. pt.

Kirjeldatakse Tanieli enda sьmboolset unenдgu neljast ,,elajast" —

tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest

viimane kiusanud usklikke ja saab seetхttu taevaliku kohtu lдbi ,,дra

kaotatud ja hukka saama otsani".

Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenдos ilmneb antiikajale

iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenдo ajal kontaktis.

Parapsьhholoogiliselt kхige usutavamad on Joosepi enda kaks unenдgu

ja neli unenдgu, mida ta tхlgendas, samuti sхdurite prohvetlikud unenдod

enne lahingut (Kideoni lugu).

Tanieli raamatu kolm unenдgu on aga arvatavasti ideoloogilised

konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku

ьlistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat,

mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.

Tuleks tдhelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus

hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade vхi -tuhandetega pole siin mingil

juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sхna-sхnalt Tanieli raamatu

ennustusi, ei ulatuks nende tдidemineku aeg ьle paarisaja aasta.

Piiblis on veel ьheksa viidet unenдgude k o h t a.

V Moosese 13, 2-6.

,,Kui prohvet ehk unenдgija peaks su seas tхusma ja ta lubab sulle ьhe tдhe

ehk imeteo ja see tдht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rддkinud ja ta

ьtleb: lдhme teiste jumalate jдrele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.

Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenдgija sхna vхtma kuulda..."

1 Samueli 28, 6.

Saul kьsib nхu Jehoovalt vilistide vastu.

,,Ja Saul kьsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenдgude ega

Arimi ega prohvetite lдbi."

Siis lдks Saul spiritistliku meediumi juurde nхu saama. Samueli vaim

ennustas talle kadu.

1 Kuningate 3, 5.

,,Kibeonis nдitas ennast Jehova Salomonile ццsel unes ja Jumal ьtles:

,,Palu, mis ma pean sulle andma.""

1 Kuningate 9, 2-9.

,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda nдha, nхnda kui ta ennist

temale oli Kibeonis annud nдha."

Koguja 5, 6.

,,Sest kus palju unenдgusid, seal on tьhised asjad, nхnda ka kus palju

sхnu, aga sina karda Jumalat."

Jeremia 23, 25-30.

Jehoova kхne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ьtle-vad, kes minu nimel

prohveti viisil valet rддgivad ja ьtlevad: ,,Ma olen unenдo nдinud... Nemad

on prohvetid oma sьdame kavaluse jдrele...

Prohvet, kelle juures on unenдgu, see jutustagu unenдgu ja kelle juures on

minu sхna, see rддkigu mu sхna tхes, mis on хlil tegemist puhta viljaga?

ьtleb Jehova.

Vaata, seepдrast ьtleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sхnad

ьks teise kдest varastavad."

Jeremia 27, 9.

,,Ja teie дrge vхtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste хnneandjaid

ega eneste unenдgemist, ei eneste lausujaid ega eneste nхidasid, kes teie

vastu ьtlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""

Tanieli 1, 17.

,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mхistuse kхiksuguses

kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mхistlik kхiksuguse nдgemise ja unenдgude

peale."

Joeli 3, 1.

Jehoova kхneleb: ,,Ja pдrast seda peab sь'ndima: ma tahan oma vaimu vдlja

valada kхige liha peale ja teie pojad ja teie tьtred peavad prohveti viisil

rддkima; teie vanarahvas peab unenдgusid unes nдgema, teie noored mehed

peavad prohveti nдgemusi nдgema."

Mida kokkuvхtteks цelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vцitlus oma usu

eest. Tunnustatakse ,,unenдgijate" ja ,,prohvetite" vaimset vхimu. Oli ju

vanasti sageli pхhimхt-teks: anna mulle ,,tдht" (mingi ime vхi prohvetlus)

ja ma usun kхike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ьkskхik, mida

kuulutati. ,,хige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sьndmustekohtu

veel ideoloogiline kriteerium.

Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenдod ja ka vхime neid mхista.

RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)

Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele

unenдgudele. Tsiteerin huvitavamaid.

Et lasta troojalasi ajutiselt vхita ning sellega tхmmata Achilleust taas

vхitlusse, otsustas Zeus:

,,Siis parem kхikidest muist nдis jдrgmine otsus ta meelest: et nдeks

petlikku und Agamemnon, Atreuse vхrse.

Kutsuski Und siis Kronion ja nii sхnad lennukad lausus:

Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal tдpselt nii

sхnad teata, mis ьtlen ma sulle.

Las kдsib sдttida valmis end kхik pikkhiuksed argiivid vхitluseks; ьtle, et

nььd kord viimati vallata vхib ta laiateelise Trooja, et kдes ses asjas on

ьksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kхik on Hera veennud palvega

neid. Nььd hukatus ootamas Troojat.

Ьtles ta nii. Kohe lдks Uni petlik, kuuldes kдsku, tхttaval lennul Ahhaia

mustkьlgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse jдrglase

leidis suikumas ning tema ьmber ambroosialikuna hхljus.

Seisma siis jдi tema peatsis ja nдolt nдis just nagu Nestor, Neleuse poeg,

keda muist enam austas vьrst Agamemnon raukade seas. Tema nдol Uni taevalik

nхnda nььd ьtles...

Ьtles ta nхnda ja siis kadus. Atreuse jдrglase jдttes pea tдis mхtteid ja

plaane, mis ei pidanud teostuma iial."

Oluline on Kalchise ennustus loomaende pхhjal — madu sццnud altari alt дra

9 poega koos emalinnuga. Seda tхlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb

kьmnendal aastal.

Saatuse vддramatust nдitab jдrgmine lхik, mis rддgib Odysseusest ja

Diomedesest:

,,Nььd ьhes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks

Perkota maa ennustustark oli, Merops.

Poegade saatust see nдgi ette ja ei lubanud sхita neid mehitapvasse

taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid дra

surma ja saatuse haldjad."

Erandliku juhusena on ennustuse ьtlejaks jumalanna Hera tahtel isegi

kхnevхimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ьtleb oma peremehele:

,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase kдe all."

Ennustuse teataja vхib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim

Achilleuse telki ja ennustab sхbrale peatset surma. Ьhtlasi palub ta nende

luud ьhte matuseurni panna.

HOMEROSE ,,ODЬSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)

Mдrkimisvддrne on ennustuse tдitumise aja pikkus (Alithersose ennustus

Odysseusele):

,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hдsti ju tunnen.

Kхik on kulgenud nхnda ka, ьtlen, Odysseuse saatus, kui seda

ennustanud siis ma, kui sangarid lдksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos

arurikas Odysseus: et hдdad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kхik tal,

et koju tundmatult saabub ta kord — kahekьmnendal aastal."

Nagu ,,Iliases", nii vхib ka ,,0dьsseias" jumalus saata magaja juurde mingi

uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle

une ajal ta хe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trццstiks.

Mхnikord moondab aga jumalus end ise mхne inimese taoliseks ja ilmub unes.

Nii lдheb Athena vьrst Alkinoosi tьtre juurde tema sхbrannana ja soovitab

minna pesu pesema (et neiu pддstaks seal merehдdast ellujддnud Odysseuse).

Mдrkimist vддrivad kolm lхiku, kus ennustuse tдitumis-aeg pole antud mitte

ajaьhikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sьndmusega

(Homerose aegadel ju kuupдeva ega aastaarvu tдhtajana ei saanud olla, sest

puudus ьhtne ajaarvamine):

,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse

puuhobu suur."

Faiaakide vьrst Alkinoos kхneleb: isa Nausithoos rддkis, et Poseidon lццb

puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel

lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mдe ьlikхrge me ьmber.

Nь kord ennustas rauk."

Kьkloop rддkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i

saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei

teadnud kьkloop aga end hoida, sest Odysseus ьtles enda olevat Eikeegi).

Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jдigalt fikseeritud:

oli vхimalus kulgeda mitme variandi jдrele. Nii ennustab Hadeses Tark

Teiresias Odysseusele pдrast musta jддrд vere joomist jдrgmist: nende laev

satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi

soove vaos (ei vхta loomi), vхi siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab ьksi

koju, k u i mehed end vaos ei hoia (vхtavad loomi).

Omapдrase kirjandusliku vхtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia rддgib oma

unenдost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenдos tappis kull 20 хuel teri

nokkivat hane ja hakkas pдrast seda inimkeeles seletama unenдo tдhendust —

kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel

kolmandat korda.

XX laulus on kirjeldatud nдgija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta

kohtas Penelopeia peigmehi:

,,0h mehed хnnetud! Mis hдda langend on alla te peale! Pead, nдod, pхlvedki

teil — kхik kaetud on nii nagu ццga. Oigeid kuulen ma ьmber ja nдen:

pisaraid pхsil voolab, verd tдis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae

all! Varjusid tulvil on хu ning eeskoda tдis. Ьha lendab neid maa alla, kus

ootamas nдen Eubost juba. Kustunud taevast pдikene ning must sьngus kхiki

on peitnud."

Peiud vaid naersid selle peale.

Lхpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest

unenдgudest.

,,Kahtsugu on vдravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:

sarvised on ьhed neist, elevandi on luust aga teised.

Ulmad, mis saabunud on lдbi hдilitud pinnaga luude,

petavad

meid vдlispinnaga vaid, sьdant vaevavad muidu.

Mis aga sarviseist on vдravaist sile-vдlkuvaist tulnud,

kхik

ka tдpselt tдituvad nii nagu keegi neid nдinud."

STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)

Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa lдbi

ilma ennete, ennustuste ja unenдgudeta.

Lauldes Sigvцrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvцrdrile

surma tulevase naise Gudruuni vendade kдe lдbi. Enne seda aga хnnestub tal

tasuda oma isa surma eest.

Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jдlkusi korrates oma pojad, sццtis

nende sьdamed sisse nende isale — Atlile. Pдrast seda tappis ta pistodaga

Atli ja sььtas maja koos pererahvaga.

Nagu loeme Gudruuni II laulust, kдisid selle tragццdia eel endelised uned,

mida Gudruun pььab vддrtхlgendada.

,,ATLI: ,,'Mindki ajasid ьles дsja just nornid, unenдost veidrast — kui

oskaksin mхista! Mulle nдis, mu Gudruun Gjuukitьtar, nagu lццnuksid meelega

mххga mu ihusse."

GUDRUUN: ,,Unes terast nдha tдhendab tuld, ent emanda viha — indu ja

uhkust; pхletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul

valus on."

ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama

jдtta, kхik juurtega vдljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja

maitse.

Nagu oleksid kдtest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja,

nagu neelanuks maaga ma nende sьdameid, rдnkraskel meelel, veri rutjumas

soontes.

Nagu oleks mu kдtest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin

haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, vхikust tundes toitusin

korjustest.""

,,Grццnlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Hцgnit ja

Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See хnnestub ja pдrast nende

vastupanu murdmist lхigatakse elusal Hцgnil sьda kehast vдlja. Gunnar

puuakse ussaeda.

Hцgni noor naine Kostbera rддgib mehele oma hoiatus-unedest, see aga

vддrtхlgendab neid.

,,...und nдgin, Hцgni, ei pea seda endale, vхib nurjuda matk, kui mu murel

on pхhjust.

Su linad paistsid kui pхlevat tules, kхrge leek lippas lдbi mu maja."

Hцgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sьttimise eest.

Kostbera rддgib edasi:

,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kдppi raputas, nii et mul hirm

kandus rindu, pani koonugi kьlge, nii et kangeks jдime, ja siis trampimist

oli хige tunduval mддral."

,,HЦGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jддkaru, tuleb rajuilm

idast."

KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas lдbi koja, vist tдhendab vaeva see ja

meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""

Ka Gunnari naine Glaumvцr oli nдinud halvaendelisi unenдgusid.

,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sхid, tegin su

terveks, saabus maailma ots — ьtle, mis oli see?

Nagu verine mххk oleks vдlkunud sдrgist sul — halb lausuda kaasale

sдherdust lumma — nagu piik oleks lццdud su kerest lдbi ja хues ja aias

ulusid hundid...

Nagu mцllanuks jхevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas,

mхlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi

tдhendab?

Nagu kдinuksid ццsel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind

valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad

vahest su paremad vaimud?"

Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mхju ja mхlemad vennad tapeti.

Nдhes vendi Atli poole lхksu tulevat, ьtles Gudruun:

,,Anda mдrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja

siia te tulite!"

E. LЦNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)

Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt lдbi kahe aastatuhande. Nad

Страницы: 1, 2, 3, 4, 5